Okupatsiooniaastad
1960ndatel aastatel tuli Siberist tagasi vil! Ida Inn, kelle eestvedamisel lembelensad taas kokku said. Salajased kokkusaamised toimusid "sünnipäevapeo" nimetuse all, kuid asjaosalistele oli väga täpselt teada, kelle või mille sünnipäeva tegelikult tähistati. Algul käidi koos 24. oktoobril, kuid hiljem hakati tähistama ka 1. maid kevadkommersina. Kooskäimised kestsid kuni vil! Ida traagilise surmani 1971. aastal.
1974. aastal tähistati pidulikult vil! Erna Sarapuu kodus korp! Lembela 50. juubelit. Kohale tulid 17 vilistlast, nende seas ka asutajaliige vil! Ludmilla Keller. Järgmise kümne aasta jooksul suheldi aktiivselt, meenutati kunagist ülikooliaega, hoiti Lembelat au sees ja lauldi võimalusel ka vanu tudengilaule.
1984. aastal tähistati korp! Lembela 60. juubelit juba värvides. Selleks korraks oli välja kujunenud ka juhatus: vil! Elvi Paas
– esinaine, vil! Alice Roolaid –
kirjatoimetaja ja vil! Elfriede Marran
–
laekur.
Vil! Alice Roolaid valmistas igale osavõtjale olemasolevatest vahenditest värvilindid ja juhatusele särbid. Nõnda muutus ka korp! Lembela kunagine heleoranž hoopis helebeežiks. Koosviibimisel seati üles ka väike näitus kunagisest Tartust ja korp! Lembela tegevusest. Välismaalt sõitsid kohale ka vil!! Margot Lehiste ja Gunvor Löppönen.
Viimane kokkutulek vil! Veera Saare kodus toimus 1986. aastal. Sel ajal ei osanud veel keegi arvata, et juba mõne aasta pärast hakatakse taastama endiseid akadeemilisi organisatsioone, nende seas ka korp! Lembelat.