1924-1937

1924. aasta sügissemestril tekkis ühel naisüliõpilaste grupil mõte asutada uus korporatsioon.

12. oktoobril 1924. aastal toimus Tartus ametlik asutamiskoosolek, kus viibis 12 naistudengit viiest erinevast teaduskonnast. Asutajaliikmete sooviks oli kasvatada liikmeis töökust ja tõsimeelsust nii akadeemiliseks tööks kui ka hilisemas elus kodumaa tarbeks. Põhimõtetest tõsteti esile sõprus, ausus, kohusetruudus, karsklus ning püsivus.

24. oktoobril 1924. aastal kinnitas tolleaegne Tartu ülikooli valitsus arvult kolmanda naiskorporatsiooni Lembela ning värvikolmiku oranž-roheline-violetne, mis sümboliseeris lahkust-truudust-püsivust. Vahtralehtede punakollane sai selles värvikolmikus domineerivaks. Lipukiri kõlas "Constantia ad finem ducit!" ehk "Püsivus viib sihile!". Esimeseks esinaiseks sai ksv! Minna Kallas ning 27. oktoobril ilmuti pärast pidulikku koosolekut uue korporatsiooni välismärkides avalikkuse ette.

Asutajaliikmed

Hilda MaikaluAnette Tomanson
Elsa Kask
Dagmar Pitsar
Gerda Rosenthal

Helmi KülmHeine LaasMinna KallasArmilde JobsonLudmilla Keller

1932. a talvel toimus korp! Lembelas ainus teadaolev rebaselend enne okupatsiooni, mida siiski ei peeta õnnestunuks, sest kastis olevat rebast üritati visata sisse konvendi aknast, millega lõhuti konvendi vara. 

1933. aastal muudeti põhikirja ning selle tulemusena võisid korp! Lembela liikmeiks astuda ka Tartu ülikoolis õppivad hõimurahvastest eesti keelt kõnelevad ja eestimeelsed naistudengid. Arutluse all oli ka nime Lembela muutmine: tähendab see ju kohta, kus valitseb lahkus ja sõprus. Põhjalikumate kaalutluste järel otsustati jääda truuks oma asutajate poolt antud nimele.

1935. aastal muudeti lipuvärve: oranž asendati heleoranžiga, mis ajapikku muutus helebeežiks. Värvide tähenduseks sai sellest alates sõprus-ausus-kohusetruudus.

1937. aastal toimus erakorraline koosolek, mille otsusena likvideeriti korp! Lembela. Põhjuseks olid majanduslikud raskused ning liikmete vähesus. Samal aastal oli Tartu ülikooli nõukogu vastu võtnud määruse üliõpilasorganisatsioonide minimaalse liikmete arvu kohta. Samuti lõhestasid liikmeskonda peagi alanud Teise Maailmasõjaga kaasnevad pöördelised sündmused.

1940-ndatel suleti Nõukogude võimu poolt kõik akadeemilised organisatsioonid ja muud seltsilised ühingud. Kehtestati  väga range režiim ning toimus n.ö põrandaalune tegevus. Kuid see ei olnud veel organisatsiooni lõpp.

Rõõmsad lembelensad 1933. aastal