1924. aasta sügissemestril tekkis ühel naisüliõpilaste grupil mõte asutada uus korporatsioon.

12. oktoobril 1924. aastal toimus Tartus ametlik asutamiskoosolek, kus viibis 11 naistudengit viiest erinevast teaduskonnast. Asutajaliikmete sooviks oli kasvatada liikmeis töökust ja tõsimeelsust nii akadeemiliseks tööks kui ka hilisemas elus kodumaa tarbeks. Põhimõtetest tõsteti esile sõprus, ausus, kohusetruudus, karsklus ning püsivus.

24. oktoobril 1924. aastal kinnitas tolleaegne Tartu ülikooli valitsus arvult kolmanda naiskorporatsiooni Lembela ning värvikolmiku oranž-roheline-violetne, mis sümboliseeris lahkust-truudust-püsivust. Vahtralehtede punakollane sai selles värvikolmikus domineerivaks. Lipukiri kõlas "Constantia ad finem ducit!" ehk "Püsivus viib sihile!". Esimeseks esinaiseks sai ksv! Minna Kallas ning 27. oktoobril ilmuti pärast pidulikku koosolekut uue korporatsiooni välismärkides avalikkuse ette.

1933. aastal muudeti põhikirja ning selle tulemusena võisid korp! Lembela liikmeiks astuda ka Tartu ülikoolis õppivad hõimurahvastest eesti keelt kõnelevad ja eestimeelsed naistudengid. Arutluse all oli ka nime Lembela muutmine: tähendab see ju kohta, kus valitseb lahkus ja sõprus. Põhjalikumate kaalutluste järel otsustati jääda truuks oma asutajate poolt antud nimele. 1935. aastal muudeti lipuvärve: oranž asendati heleoranžiga, mis ajapikku muutus helebeežiks. Värvide tähenduseks sai sellest alates sõprus-ausus-kohusetruudus. 1937. aastal toimus erakorraline koosolek, mille otsusena likvideeriti korp! Lembela. Põhjuseks olid majanduslikud raskused ning liikmete vähesus. Samal aastal oli Tartu ülikooli nõukogu vastu võtnud määruse üliõpilasorganisatsioonide minimaalse liikmete arvu kohta. Samuti lõhestasid liikmeskonda peagi alanud Teise Maailmasõjaga kaasnevad pöördelised sündmused.

1960ndatel aastatel tuli Siberist tagasi vil! Ida Inn, kelle eestvedamisel lembelensad taas kokku said. Kokkusaamised toimusid "sünnipäevapeo" nimetuse all, kuid asjaosalistele oli väga täpselt teada, kelle või mille sünnipäev tegelikult oli.

1984. aastal tähistati pidulikult korp! Lembela 60. juubelit. Osavõtjad kandsid särpe ning värvilinte, väljas oli ka fotonäitus Lembelast.

30. märtsil 1990. aastal toimus vanemate vilistlaste kaasabil taastamiskoosolek Tallinnas. Taastati TÜ arhiivist pärinev algne 1924 a. põhikiri ning kodukord taastati mälu järgi.

Juunis 1997. aastal sõlmiti sõprusleping korp! Leolaga. Sel hetkel oli tegu ainulaadse ning julge sammuga: Eestis tegutsevad meeskorporatsioonid ei olnud enne naiskorp!idega selliseid lepinguid sõlminud.

24. oktoobril 2004. aastal sai korp! Lembela 80. aastaseks. Pidulik aktus toimus Tallinna Raekojas, juubelikommerss "Estonia" talveaias ning pidulik ball Õpetajate Majas. Üritusest võtsid osa akadeemilised organisatsioonid Eestist ning meie sõbrad korp! Selgast Lätist.

30. märtsil 2005. aastal tähistati korp! Lembela taasasutamise 15. aastapäeva.

2007. aasta sügisest kolis korp! Lembela oma praegusesse konvendikorterisse Tallinna Tudengimajja Raekoja platsile.