Auvilistlased

Auvil! Ida Inn 
Coetus 1928/I

10.05.1904 Tartu- 24.11.1971 Tallinn

Ida õppis Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas aastatel 1924-1929. 
1940. a töötas Ida Tartu kriminaalpolitseis agendina ning seetõttu 1941. a küüditati Tomski oblastisse. 1959.a pääses Ida tagasi Eestisse. 
Tema eestvedamisel hakkasid korp! Lembela liikmed 1960. aastatel taas kogunema.
Auvil! Margot Lehiste (Üksi)
Coetus 1931/II

05.11.1912 Tallinn- 20.08.2011 Stockholm

Margot õppis aastatel 1926-1931 Tallinna  linna Tütarlaste Kommerts-gümnaasiumis. 1931. a asus õppima Tartu Ülikooli majandus-teaduskonda. 1944. a põgenes okupatsiooni eest Rootsi. Auvilistlaseks nimetati korp! Lembela 70. juubelil 1994.aastal, tema teenete, toetuse ja abi eest korp! Lembela taasasutamisel.
Auvil! Gunvor Elisabet Löppönen
Coetus 1932/II

05.08.1904 Helsingi - 18.07.1994 Helsingi

Gunvor õppis Helsingi Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Ta kuulus Wiiburlainen Osakunta üliõpilasorganisatsiooni. 
1932.aastal tuli Gunvor stipendiaadina õppima Tartu Ülikooli. Sama aasta sügisel astus ta ka korp! Lembelasse. 
Korp! Lembela 70.aastapäeval nimetati Gunvor auvilistlaseks.
Auvil! Alice Roolaid (Lukk)
Coetus 1934/I

12.06.1914 Tallinn- 09.10.2001 Tallinn

Alice õppis Tartu ülikoolis majandusteaduskonnas aastatel 1934-1935 ning Tallinna Konservatooriumis laulu eriala  aastatel 1946-1951. 
Pärast II Maailmasõda oli Alice Tallinna Konservatooriumi lauluõppejõud ning dotsent. Alice oli ka kammerlaulja ning teostas erinevaid töid muusikateaduse alal. 
Auvil! Alice Roolaid oli okupatsiooniajal korp! Lembelas üks tegusamaid liikmeid  ning osales väga aktiivselt korp! Lembela taasasutamisel.
Auvil! Elfriede-Eleonore Marran (Tool)
Coetus 1936/II

21.03.1913 Tartu- 11.06.2005 Tartu

Elfriede õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja inglise filoloogiat aastatel 1932-1946. Ta täiendas end Leedsi ülikoolis aastal 1938. 
Elfriede oli kunstiajaloolane ja arhitektuurirestauraator, kes tegeles peamiselt keskaja arhitektuuriga. Näiteks aastatel 1954-1955 juhendas Elfriede Dominiiklaste kloostri kaevamistöid.
Auvil! Elfriede Marran oli aktiivselt tegev korp! Lembela taasasutamisel.
Auvil! Veera Saar (Dööring)
1935/I

28.03.1912 Tikapea asundus, Jamburgi maakond -
20.07.2004 Aruküla

Veera õppis Tartu ülikoolis filosoofia teaduskonnas aastatel 1932-1937. 
Aastatel 1937-1959 töötas ta õpetajana Tartus, Kehtnas ja Jänedal. 
Alates 1959. aastast oli Veera vabakutseline kirjanik. 
Tema tuntumad teosed on "Lõokesed taeva all" (1965),  "Ukuaru" (1969), "Üle allikate" (1963),"Kraakuvi mägi" (1987), "Maa hind" (1990), novellikogu "Põlatud maa" (1965). 
Veera kirjutas ka lasteraamatu "Sõit mustikametsa"(1952).
Auvil! Sirkka (Sigrid) Vesikansa
Coetus 90/I

22.12.1913  Norrköping (Rootsi) - 22.02.1993 Helsingi

Sirkka oli Soomes aktiivne skaut ja kaitseliitlane, tema hüüdnimi oli Kaleva. Tal oli pikk karjäär poiste skaudirühma juhtimisel ning skautluse ja kaitseliidu väljaannete toimetamisel. Samuti lõi ta kaasa Soomes tüdrukute gaidide rühma loomisel. Teda on aktiivse tegevuse eest mitmeti tunnustatud.
Pärast pensionile jäämist tegeles Sirkka joonistamise ja maalimisega ning osales ka mitmetel näitustel.
Korp! Lembela auvilistlaseks nimetati Sirkka 1990. aastal.
Auvil! Renate Pukk (Lindpere)
Coetus 91/II

18.02.1934 Tartu-14.07.2011 Tallinn
Renate lõpetas 1952. aastal Miina Härma gümnaasiumi. Ta õppis Tartu ülikoolis keemia teaduskonnas ja pärast ülikooli lõpetamist töötas ta lühiajaliselt õpetajana. Seejärel
töötas ta Kergetööstusministeeriumis osakonna juhatajana. Enne pensionileminekut jõudis ta töötada veel „Arsis“ ja lugeda loenguid Kergetööstuse Tehnikumis. 
Ta käis erialastel täiendustel NL-is ja ka välismaal ning töötas välja uue lõngavärvimise tehnoloogia.  Renate oli korp! Lembela siidisallide autor.
Käsitöö ja kunstiga tegeles Renate kuni elupäevade lõpuni. 
Auvil! Renate Pukk oli lahke, rõõmsameelne ja aktiivne korp! Lembela taasasutaja.

Auvil! Ester Mägi
Coetus 90/I

10.01.1922 Tallinn
Ester õppis aastatel 1946–1951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare klassis kompositsiooni. 1951–1954 oli ta täiendõppel Moskva Konservatooriumis. 1954 naasis Eestisse ning aastani 1984 oli Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud. 
Aastast 1952 kuulub ta Eesti Heliloojate Liitu. 
1999. a nimetati ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks. 
Heliloojat Ester Mägi peetakse tihtipeale „Eesti muusika esimeseks leediks“. Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus. 
Auvil! Ester Mägi on korp! Lembela lipulaulu viisi autor.

Auvil! Elsa Pajumaa
Coetus 90/I

02.09.1932
Elsa oli Teadlaste Maja nõukogu teadussekretär. Eesti filoloog.
Elsa on Emakeele Seltsi ja Eesti Keele Kaitse Ühingu aktiivne liige. Ta hoiab väga eesti keelt ja eestlust.
Auvil! Elsa Pajumaa oli aktiivselt tegev korp! Lembela taasasutamisel.


Auvil! Urve Tauts
Coetus 90/I

02.11.1935 Pärnu
Urve on Eestis tuntud ooperilaulja (mezzosopran). 
Aastal 1963 lõpetas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis laulueriala Alice Roolaiu klassis. Aastatel 1955–1960 laulis Estonia ooperikooris ning aastast 1960 oli ta sealsamas solist. 
Aastail 1974–1978 töötas ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ning aastast 1978 oli ta Eesti Muusikaakadeemias laulupedagoog.
Auvil! Urve Tauts oli aktiivselt tegev korp! Lembela taasasutamisel.

Auvil! Silvia Mellik
Coetus 94/II

04.03.1933 Tallinn
Silvia on koorijuht ja muusikapedagoog. Ta lõpetas 1958. a koorijuhtimise erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, töötas 1958-62 Vanemuises koormeistrina, 1962-2001 G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise eriala õppejõuna. Ta on juhatanud mitmeid koore ning on Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori asutajadirigent ja koori audirigent.
Silvia dirigeeris 1990. ja 1994. aastal peetud üldlaulupidudel. 
Auvil! Siliva Mellik oli aktiivselt tegev korp! Lembela taasasutamisel.

Auvil! Viktoria Jagomägi
Coetus 94/II

09.05.1947
Viktoria on koorijuht ja kultuuritöötaja. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal 1970. aastal. Ta on töötanud Eesti Filharmoonias, Kultuuriministeeriumis, Üldlaulupeo Büroos, Rahvusooperis Estonia ning juhtinud 15 aastat Estonia Talveaia tööd.
Juhatanud mitmeid naiskoore ning on ka Eesti Naislaulu Seltsi juhatuse liige. Ta on Rahvusraamatukogu naiskoori asutaja ja audirigent.
Auvil! Viktoria Jagomägi oli aktiivselt tegev korp! Lembela taasasutamisel.