Tutvustus

Akadeemiline organisatsioon

Akadeemiliseks organisatsiooniks nimetatakse üliõpilasi ja ülikooli lõpetanud vilistlasi koondavaid kindlaid põhimõtteid ja isesugust reeglistikku omavaid ühinguid, seltse, natsioone ja korporatsioone.

Üliõpilasühendused on ülikoolide juures tegutsenud ammustest aegadest. Arvatakse, et need on niisama vanad kui ülikoolid ise. Esimesed üliõpilasühendused kujunesid juba Bologna Ülikooli algusaastatel 13. sajandil.

18. sajandil asutati mitmed üliõpilasordud. Sellest ajast pärinevad mitu korporatsioonide traditsiooni: eluaegne liikmeksolemise põhimõte, konvendiprintsiip (iganädalaste liikmetele kohustuslike üldkoosolekute pidamine) ja sisemine liikmeskonna jaotus (rebane, tegevliige, vilistlane). Arvatakse, et tollest perioodist pärineb ka korporatsioonides siiani säilinud sirkli (ehk siis vääntähe) kasutus ning lühendina kirjutatud vapideviis. Üliõpilaskorporatsioon on kindla sisekorraga, värve kandev ja sümboolikat omav üliõpilasorganisatsioon.  

Eesti korporatsioonid on põhilise oma tavadest ja kombestikust üle võtnud Tartus tegutsenud Saksa korporatsioonidelt. Esimene akadeemiline Eesti üliõpilasühendus oli 1870. aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Selts. 1900. aastal registreeriti Riias esimese Eesti korporatsioonina korp! Vironia. Esimene Eestis asutatud Eesti korporatsioon oli aga korp! Fraternitas Estica (asutatud 1907. a). 

Akadeemiline organiseeritud üliõpilaselu Eestis 20. sajandi algul hoogustus ning peatselt tekkisid ka naiskorporatsioonid. Naisüliõpilase elu ei olnud tollal kerge. Ühiskonnas oli laialt levinud arvamus, et naise koht on kodus. Akadeemilisel maastikul suhtuti naistesse valdavalt kergemeelselt. Soovides näidata tõsidust, tööindu ning võimekust, asutati 1924. aastal Tartus uus naiskorporatsioon – korp! Lembela. Tolleks ajaks oli asutatud juba kaks naiskorporatsiooni.

Korporatsioon Lembela

Korp! Lembela liikmeskond koos tegevliikmete, rebaste ja vilistlastega on nüüdseks ligi 170 inimest. Liikmeid on erinevatest ülikoolidest – Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikooli Õigusinstituudist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Eesti Kunstiakadeemiast jne. Erialade spekter on lai. Korporatsioonis on üliõpilasi nii humanitaar- kui ka reaalaladelt, meie seas on insenere, juriste, õpetajaid, psühholooge, kunstnikke, majandusinimesi, koreograafe, ajakirjanikke jt. Suhtlemine mitmesuguseid eri- ja elualasid esindavate tudengite ja vilistlastega on silmaringi avardav ja põnev.

Liikmete väärtuskasvatus, hea käitumine ja viisaka etiketi järgimine on korporatsioonis elementaarne, nii kujuneb väärikas haritlane. Teadusliku töö tõhustamist peetakse väga tähtsaseks. Nii mõnigi õppiv üliõpilane saab innustust oma õpingute lõpetamiseks.

Kõik eelpool nimetatu toimub aga vabas ja huvitavas vormis, olles samal ajal tore vaba aja veetmise võimalus. Käiakse koos koosolekutel, korraldatakse ettekandeõhtuid, balle, teatriõhtuid, stiilipidusid, tegeletakse spordiga, lauldakse ja peetakse lauluvõistlusi, tantsitakse ja õpitakse tantsima, kohtutakse teiste korporatsioonide ja seltsidega ning tähistatakse isamaalisi tähtpäevi. See on võimalus leida tegevust ja rakendust valdkonnas, mis on huvipakkuv, samas arendav ja lõbus.

Eespool mainitu hõlmab ka ulatuslikke võimalusi leida palju uusi toredaid sõpru ja mõttekaaslasi. See on üheks võimaluseks aduda sügavamalt ülikooli akadeemilisust, süvendada haritust ning avastada ja arendada endas peituvaid andeid.

Korp! Lembela liikmeks võib olla eestimeelne naissoost isik, kes on immatrikuleeritud või juba lõpetanud (magistriõpet võimaldava) kõrgkooli ja oskab eesti keelt.

Korporatsioonis on liikmetel oma staatus ning võimalus end tõestada ja proovile panna erinevates ametites. Staatuse järgi jaotatakse korporatsiooni liikmed järgmiselt: auvilistlane (auvil!), vilistlane (vil!), kuldrebane (kuldreb!), kaasvõitleja (ksv!), buršvilistlane (b!vil!) ja rebane (reb!).