Oma eluolu ja seiklusi kaugel maal kirjeldab lembelensa ksv! Kätlin Oinus.
Uus-Meremaa on oma nime saanud Hollandi maadeavastaja poolt, kes tegelikult saareriigis ei randunudki. Enne Briti sisserändajaid on siin
ca 800 aastat elanud erinevad polüneeslaste järeltulijate hõimud – maaorid, kes nimetavad riiki Aoteoroaks, mis tähendab pika valge pilve
maad. 1840. aastal sõlmisid Ühendkuningriikide ja maaoride esindajad Waitangi rahulepingu, millega jagati maad ning sõlmiti reeglid.
Koroonakriisi tõttu on minu seiklus kulgenud väga jooksvate plaanidega. Esialgu polnud ma kindel, kas pääsen Uus-Meremaale ning reisisin
kaks nädalat Tais. Selle jooksul pidin vahetama lennu Uus-Meremaale, sest läbi Hiina ei saanud lennata. Aastase viisa asemel olin valmis kaks nädalat ringi reisima, kuid maailm läks lukku ja sain vaid neli päeva riigis viibida, kuni kõik sulgus, välja arvatud esmatarbekauplused.
Maandusin lõunasaarel Queenstownis. Elasin neli päeva äärelinnas Franktonis. Olen tänulik Atsile ning tema inglasest, mehhiklannast ja kiivist majakaaslastele. Kinkisin neile mälestuseks VanaTallinna. Lennujaamas sain info, et olen õnnelik, et saabusin 15. märtsil enne südaööd ning saan Working Holiday viisaga veel riiki sisse.
Queenstown on seiklusspordi pealinn ning tänu pandeemiale sain külastusele registreerides sain sooritatud nii langevarju- kui ka benji-hüppe. Tänapäevane benji-hüpe on leiutatud just UusMeremaal ning tean, et turvalisus on siin prioriteet. Kogemus oli huvitav. Soovisin hüpata jõe kohal – tundus psühholoogiliselt turvalisem kui metsa kohal. Langevarjuhüpe tegin 15 000 m kõrguselt. Tandemi instruktor Tracy on Kanadast ning teinud üle 11 000 hüppe. Kuna teretamiseks kätelda ei tohtinud, siis tegid turismiteenuse pakkujad tervituse kliendiga küünarnukke kokku puudutades.
Teine etapp oli mul Christchurchis Sydenhami linnaosas. Sattusin sinna juhuslikult Eestlased Uus-Meremaal grupi kaudu. Küsisin, mis pangas tasub pangakaarti teha, ning kutsuti hoopis külla ja kohvile ning pakuti vaba tuba üürimiseks. Olen tänulik Laurile, kes on endine C!F!E! liige, ning majakaaslastele. Ma ei tundnud mitte kedagi varasemalt isiklikult, kuid kõikidega oli Eestist tuttavaid.
Uus-Meremaal on kombeks elada suurtes eramajades. Elasime viiekesi ja vahepeal kokkasime vahetustega. Lauri, Mikk ja Janika näitasid ilusaid vaateid Christchurchi ümbruses. Musta liivaga rand oli eriline ja erksa helesinine veega järv ka. See on üsna kristlik ja inglaslik linn. Union Jacki lippe näeb mitmetel rõdudel.
Kui koroonaviiruse piirangud läksid grammi võrra kergemaks, siis leidsin võimaluse töötada eesliini töötajate jaoks. Lendasin lõunasaarelt ärilinna ja ühtlasi suurimasse linna, Aucklandi ning elasin eeslinnas Albanys. Olin kaks kuud au pair kiivi peres. Lapsed olid 1,5-, 4,5- ja 12-aastased. Tutvusin kohaliku kultuuriga ning sain paar kuud kogemust lastega. Mulle meeldis väga nendega looduses käia. Uus-Meremaal on väga viljakas loodus, sest pinnas on vulkaaniline. Värske õhu käes on probleemseks väiksed hammustavad kärbsed ja õhukese osoonikihi tõttu päike, mis küpsetab siin ka kõige pruunima naha.
Kui saabus jaanipäev, siis kutsusin eestlaseid kokku saama. Eleri oli nõus enda pool korraldama väikse koosviibimise. Tegime Eesti lipu värvidega jooke, šašlõkki ja kohalikud ostsid Eesti värvidega õhupallid. Laulud said lauldud ja tore oli kohtuda kohalike eestlastega. Siret oli näiteks EÜS Põhjala esinaine Tallinnas ning sai siia audiitori tööpakkumise.
Kui lõpuks võis teiste inimestega piiratud arvus kokku saada ja kohvikud võisid ennast avada, käisin linnas kohalikega tutvumas. Parkisin auto järsule Kuninga tänavale ning jalutasime 17,8 km. Aucklandis on palju vulkaane. Nende tipust avaneb imeline vaade ja ilusa ilma kohal on need ideaalsed väikseks matkaks. See on olnud ka üks varasematest pealinnadest. Koroonaviiruse tipphetkel oli Auckland maailma
esinumber – parim linn elamiseks. Uus-Meremaa peaminister lukustas riigi väga rangelt, sest kardeti, et ei jätku intensiivravi palateid. Kahjuks tõusis tänu pidevale teenuste sulgemisele kuritegevus ning riigikassale ei mõjunud pidevad rahasüstid nii kodus isolatsioonis olijatele kui ka ettevõtetele ega kooliskäimise harjumusele hästi. Peaminister Jacinda Ardern on UNESCO reisiraamatus mainitud kui riigi hoidja, kuid kohalikud on pahameelsed ning kohalikel valimistel toetati enam konkureerivat kohalikku rahvusparteid. Riigi juhtimises on tähtis pikaajaline tulem ning sotsiaalmeedia on üsnagi tugev jõud inimeste otsuste tegemisel ka isolatsiooni ajal.
Ksv! Kätlinil on Uus-Meremaa eluolu kohta veel palju lugusid kirjutada ning uut positust saab lugeda meie kodulehel juba õige pea…