Reb! Kirke Maria Lepik c 2022/I
Möödunud sügisel algas minu teekond magistrikraadi poole Stockholmis Kuninglikus Tehnikaülikoolis (KTH). Ma õpin erialal Sustainable Technology, mida ma kirjeldaksin kui keskkonnateaduse, tööstusökoloogia ja keskkonnajuhtimise kombinatsiooni. Mida tegelikult tähendab tudengielu Rootsis? Püüdsin vastata viiele põletavale küsimusele.
Kuidas leida elukoht?
Stockholmi kolides tuli kõigepealt lahendada küsimus elukoha kohta. Väljastpoolt Euroopat pärit tudengitele on üheks aastaks koht ühikas KTH poolt garanteeritud. Euroopa tudengid peavad aga ise oma jõu ja nõuga hakkama saama. Stockholmi kinnisvaraturul navigeerimine pole kergete ülesannete killast. Võib end kirja panna ühika järjekorda, ent enne õppetöö algust on võimalik järjekorras koguda vaid 90 päeva. Ühikakohti jaotatakse põhimõttel „kes kõige rohkem oodanud, see saab“ ning 90 päevaga koht skoorida on üpris keeruline. Seega jääb taskukohase elamiskoha leidmiseks üle mitmetes-mitmetes portaalides ja Facebooki gruppides kuulutuste sirvimine, mis on omajagu stressirohke. Seal tegutseb hulgaliselt pettureid ning mõistlikke pakkumisi pole kaugeltki nii palju kui nõudlust. Minul õnnestus leida tuba ühes pereelamus Stockholmi äärelinnas. Ümbruskonda jääb väike kohvik, suur järv ja palju rohelust. Maja omanikud on 70-ndates abielupaar. Nemad elavad teisel korrusel, ent esimese korruse kolme tuba, mis varem olid nende laste toad, üürivad minusugustele tudengitele välja. Minuga koos elab siin veel üks tüdruk Indiast ja teine Belgiast. Meile kolmele on eraldi köök ja vannituba. Numbritest rääkides – ülikoolilinnakuse jõuan rongiga 20 minutiga ja üüri maksan ca 350€ kuus. Tuba ühikas, mille juurde kuulub vannituba, ent kööki jagatakse ca 20 inimesega, maksab ligikaudu sama palju.
Kuidas soodsalt kõht täis saada?
Nii nagu elukoht, on ka toidukraam Rootsis kallim. Kuidas siiski tudengina soodsalt kõht täis saada? Üks kasulik nipp on käia võimalikult paljudel lõunaloengutel. Lõuna-loeng toimub, nagu nimigi ütleb, lõuna ajal, mil reeglina õppetööd ei toimu. Lõunaloengu eesmärgiks on mingit huvitavat teadmist edasi anda ja tudengite kohale meelitamiseks pakutakse seal ka süüa! Niisiis on see suurepärane viis midagi uut teada saada ja tasuta kõht täis süüa. Olen käinud kuulamas nii lõuna-loenguid, kus ettevõtted praktikaja karjäärivõimalusi tutvustavad, kui ka sellised, kus teadusrühmad oma töö tulemusi jagavad. Tasuta lõunale ei saa aga alati lootma jääda ning tasub välja uurida, millised toidukohad ülikoolilinnaku lähedal pakuvad tudengitele soodustusi. Sedasi võib nii mõnegi pärli avastada. Lisaks on koolis lugematul hulgal mikrolaineahjusid, kus kaasatoodud lõunat soojendada.
Mida vabal ajal ette võtta?
Stockholm ei ole tuntud tudengilinnana nagu Uppsala või Lund, ent siingi on palju avastada. Minu isiklikud lemmikud on Skanseni vabaõhumuuseum, botaanikaaed ja jalutuskäigud Stockholmi lugematutes rohealades ja parkides. Ühistranspordiühendused on väga head, niisiis saab kerge vaevaga ka linnast välja loodust nautima sõita. Samuti tasub kõigist tudengisoodustustest viimast võtta. Näiteks pileti Kuninglikku Ooperiteatrisse ooperit või balletti nautima tagab tudengile vaid viis eurot. Tõsi küll, tegu on kõige odavama istekohaga, kust kogu lava ei näe, kuid võimsa elamuse saab siiski. Samuti on tore sõita praamidega, mis Stockholmi ühistranspordi hulka kuuluvad. Vaated Stockholmi ajaloolisele kesklinnale on veepiirilt eriti kaunid.
Mida ma siis ikkagi õpin?
Sustainable Technology eriala on segu keskkonnateadusest, tööstusökoloogiast ja keskkonnajuhtimisest. Selle eriala lõpetanuna oskan näiteks orienteeruda ökoloogias ja kliimaküsimustes, suudan koostada olelusringianalüüsi mõnele tootele või teenusele ning tean, kuidas korraldada keskkonnajuhtimissüsteemi ettevõttes. Õpe innustab otsima seoseid seal, kus neid esmapilgul ei paista, nägema laiemat pilti ja mõistma kompleksseid vastasmõjusid ühiskonna ja ökosüsteemide vahel. KTH eeliseks on tihe koostöö nii erinevate ettevõtete kui kohalike omavalitsustega, mis annab võimaluse õppetööd eluliste näidete ja ülesannetega täiendada. Võrreldes minu bakalaureuseõppega Tallinna Tehnikaülikooli Materjalitehnoloogias on KTHs rohkem grupitöid ja arutelusid, ent tuleb mõista, et ka erialade iseloom on teistsugune. Huvitav on seegi, et siin on igal nädalal erinev tunniplaan.
Mis on seni olnud parim elamus?
Novembris veetsin nädal aega kursaõdedega Lapimaal, ligi 200 km põhjapolaarjoonest põhja pool. Polaaröö polnud veel saabunud, ent iga päevaga jäi valgust kümne minuti võrra vähemaks. Päike püsis kogu päeva vältel madalal, justkui oleks loojangu või päikesetõusu aeg. Seal oli tõepoolest ime-imeilus. Matkasime vaikuses, kus oli kuulda vaid lume krudinat saapa all, karastasime end talisuplusega, kohtusime põhjapõtradega ja nautisime igal sammul hingematvaid vaateid. Õhtuti soojendasime külmunud varbad ja kondid üles saunas. Puhkus põhjas on tõeliselt värskendav ja võimas kogemus. Loodan, et mul õnnestub õpingute jooksul veel sinna reisida.
