Esimesed Euroopa ülikoolid asutati 12. ja 13. sajandil, samast ajast pärinevad ka esimesed tudengite ühendused, mida võib pidada akadeemiliste organisatsioonide alguseks. Esimesed akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid Tartu ülikoolis kujunesid 17. sajandil, kui loodi Tartu ülikool, eeskuju organisatsioonidele võeti Rootsi ülikoolidest. Tartu ülikooli taasavamisel 1802. a. kujunes Tartust võimas tudengilinn, kus valitsesid juba saksa kombed ning üliõpilaskorporatsioonid olid kohalik eliit. Korporatsiooni sisse saamine kujunes raskemaks vaesematele tudengitele ning Tartu linnas valitsesid tudengite hulgas baltisaksa kombed.
19. sajandil algas eesti ärkamise aeg. Oluliseks muutus eesti keele ja kultuuri säilitamine. Eestluse väärtustamisel oli suur ülesanne Eesti Üliõpilaste Seltsil, kes alustas „Kalevipoja õhtutega“ 26. märtsist 1870.
